Viimase paari aasta jooksul on tehisintellektist saanud kohustuslik teema pea igal juhatuse koosolekul. Küsimus ei ole enam see, kas masin midagi suudab, vaid see, kas sinu ettevõttes on olemas probleem, mille lahendamiseks tasub üldse tarkvara ehitada. Tarkvaraarendus algab alati sellest küsimusest, mitte tehnoloogia valikust.

Raha kaob tavaliselt kahel viisil. Esimene on tellida lahendus, mida keegi hiljem ei kasuta, sest see ei sobinud päris tööprotsessiga. Teine on jätta tellimata ja lasta tiimil veel aastaid andmeid ühest tabelist teise kopeerida. Vaatame, kuidas nende kahe vahel vahet teha ja mida tarkvaraarendus päriselt eeldab, enne kui esimene rida koodi kirja saab.

Alusta protsessist, mitte tehnoloogiast

Kõige kasulikum eeltöö ei nõua ühtegi arendajat. Võta üks nädal ja kirjuta üles, kuidas mõni korduv töö teie majas päriselt käib. Kes saab info, kuhu ta selle sisestab, mitu korda samad andmed üle kirjutatakse ja kus tekib ootamine. Enamasti ilmub sellest nimekirjast kaks või kolm kohta, kus kulub ebamõistlikult palju aega.

Tüüpiline muster näeb välja umbes selline. Pakkumise koostamine võtab müügiinimesel paar tundi, sest hinnad tuleb korjata mitmest erinevast tabelist ja laoseis käsitsi üle küsida. Probleem ei ole siin arvutuses, vaid selles, et vajalik info asub laiali. Kui andmed saab ühte kohta kokku, kahaneb sama töö sageli mõnekümne minuti peale, ilma et keegi peaks uut suurt süsteemi ostma.

Alles siis on mõtet küsida, kas lahendus on uus tarkvara, olemasoleva süsteemi parem seadistus või hoopis kokkulepe, et keegi lõpetab andmete käsitsi kopeerimise. Hea partner ütleb sulle ausalt ka siis, kui probleem arendust ei vaja.

Kolm kohta, kus AI annab kiire võidu

Suured lubadused kipuvad kohtuma karmi reaalsusega, aga mõned kasutuskohad on end väikeettevõtetes juba tõestanud.

  • Dokumentide lugemine. Arvete, saatelehtede ja pakkumiste sisu kättesaamine masinloetaval kujul säästab raamatupidamises kümneid tunde kuus.
  • Sisemine otsing. Kui ettevõtte teadmine on laiali kettal, e-kirjades ja inimeste peas, aitab AI-põhine otsing leida õige vastuse minutitega, mitte päevaga.
  • Korduvad vastused. Klienditoe esmased kirjad saab ette valmistada automaatselt, kusjuures inimene vaatab need enne saatmist üle. Nii jääb kvaliteet kontrolli alla.

Ühine joon on see, et masin ei tee lõplikku otsust, vaid valmistab töö ette. Just seal on kasu kõige suurem ja risk kõige väiksem.

Millal on valmislahendus parem kui oma tarkvara

Iga probleem ei vaja eritellimust. Raamatupidamine, palgaarvestus, e-pood ja projektihaldus on valdkonnad, kus valmistooted on aastatega väga heaks lihvitud. Neid nullist üle teha on kallis viis jõuda halvema tulemuseni.

Oma lahendust tasub ehitada siis, kui protsess ise on sinu ettevõtte konkurentsieelis, kui olemasolevad programmid omavahel ei suhtle või kui litsentsitasud kasvavad kiiremini kui kasutajate arv. Sageli on kõige mõistlikum tee vahepealne: valmistooted jäävad alles ja nende vahele ehitatakse liides, mis paneb andmed ise liikuma. Selline lahendus on tavaliselt kordades odavam kui terve süsteemi asendamine ja seda saab hiljem rahulikult edasi arendada.

Kuidas tellida tarkvaraarendust nii, et projekt ei veniks

Kõige sagedasem venimise põhjus ei ole tehniline. Puudu on inimene, kes saab otsuseid teha. Lepi juba alguses kokku, kes on ettevõtte poolt vastutaja, kui palju aega ta sellele nädalas kulutab ja kes kinnitab valmis osad.

Teine reegel on tükeldamine. Selle asemel et tellida aastane süsteem, telli esmalt üks kitsas osa, mis läheb päriselt kasutusse kuu või kahe pärast. Töötav väike lahendus annab rohkem infot kui sada lehekülge analüüsi, sest kasutajate tagasiside tuleb kohe ja päris tööst, mitte koosolekult. Esimene osa võib olla väga lihtne: üks vaade, kus juht näeb numbreid, mida ta seni käsitsi kokku liitis. Nii püsib ka tarkvaraarenduse eelarve kontrolli all, sest iga järgmine samm otsustatakse juba tegeliku kogemuse põhjal.

Kolmandaks küsi alati, kelle omandisse jäävad lähtekood ja andmed. See peab olema lepingus kirjas, mitte hea tahte küsimus.

Praktiline nõuanne: mõõda seisu enne ja pärast

Enne arenduse algust kirjuta üles kolm numbrit: kui kaua protsess praegu aega võtab, mitu viga sinna sisse jääb ja kui palju see kuus maksab. Kolm kuud pärast kasutuselevõttu mõõda sama asja uuesti. See on ainus viis teada saada, kas investeering tasus end ära, ja ühtlasi parim alus otsustada, mida edasi teha.

Kui sul on protsess, mis tundub liiga käsitsi tehtud, aga sa ei ole kindel, kas see vajab arendust või lihtsalt paremat seadistust, võta Codenotiga ühendust. Vaatame olukorra koos üle ja ütleme ausalt, kas tasub ehitada, osta või hoopis midagi ära jätta.